Teadmiste jada – tähestikust kuni geneetilistel algoritmidel põhineva tootmissimulatsioonini

Umbes kusagil 25ndast eluaastast, hakkasin mõtlema tõsisemaid mõtteid. Tõsisemaid selles mõttes, et neid mõtteid polnud enam tutvusringkonnas kellegiga põrgatada. Argielu, igapäeva tegemised ja mõtted ning meelelahutus hõivavad suure hulga inimeste enamuse ärkvel oldud ajast. Mulle vähemsti tundub nii.

Umbes sellest ajast olen mõelnud aegajalt ka selle peale, et kui huvitav on jälgida tarkuse kogunemist. Tarkuse all ma pean silmas seda nähtust mis tekib siis kui on teadmised ja info ning seda osatakse seostada. Lisaks osatakse neid seoseid pidevalt uuendada ja kahtluse alla seada – enamasti läbi “juhuslike mõtete genereerimise” ja põhjus-tagajärje uurimise.

Näiteks tegelen just praegusel eluperioodil ühe ettevõtte tootmisplaani simulatsiooni väljatöötamise kallal. Simulatsiooni põhimootoriks on geneetiline algoritm, mis arvutab suurt hulka parameetreid kasutades välja võimalikke variante tulevikust. Nende tulevikugeneratsioonide hulgast valin järjest elujõulisemad ning kordan kogu protsessi seni kuni piisavalt hea optimum leitud.

Väga huvitav on mõelda, et millised teadmised on kõik selle eelduseks, et ma sellist asja teha saan ja julgen. Proovin siia mingi nimekirja neist teadmistest kirja panna – üsna juhuslikus järjekorras. Kindlasti väga paljud valdkonnad jäävad nimetamata, sest need on kas vähesemal määral seotud või ei tule need lihtsalt mingil põhjusel praegu pähe.

  • GA (Geneetilise Algoritmi kasutamine arvutussimulatsioonides)
  • Geneetika
  • Bioloogia
  • Mänguteooria
  • Objektorienteeritud programmeerimine
  • Programmeerimine
  • Loogika
  • Aritmeetika
  • Algebra
  • Matemaatiline analüüs
  • Tõenäosusteooria
  • Statistika
  • Tootmisprotsess
  • Tootmise planeerimine
  • Tootmise optimeerimine
  • Inglise keel
  • Arvutikasutusoskus
  • Lugemisoskus
  • jne

Siia juurde juhuslik huvi erinevate valdkondade vastu erineval ajahetkel ja erineva info kättesaadavus ning vajadus proovida ja katsetada uusi lahendusi ja tulemuseks ongi üks paras Darwinistliku protsessi tagajärg. Igaüks areneb juhuslikult “omas mahlas” edasi vastavalt keskkonnale ja oma algsetele vanematelt saadud kromosoomidele ning väikesele mutatsiooniprotsendile.

Puhas nauding on mõnikord tagataskust justkui jokker välja tõmmata ja teha midagi mis muidu kättesaamatuks jääks.