-
Teadmiste jada – tähestikust kuni geneetilistel algoritmidel põhineva tootmissimulatsioonini
Umbes kusagil 25ndast eluaastast, hakkasin mõtlema tõsisemaid mõtteid. Tõsisemaid selles mõttes, et neid mõtteid polnud enam tutvusringkonnas kellegiga põrgatada. Argielu, igapäeva tegemised ja mõtted ning meelelahutus hõivavad suure hulga inimeste enamuse ärkvel oldud ajast. Mulle vähemsti tundub nii. Umbes sellest ajast olen mõelnud aegajalt ka selle peale, et kui huvitav on jälgida tarkuse kogunemist. Tarkuse […]
-
Intelligentsuse valem
Intelligentsus ja selle määratlemine on minu jaoks väga huvitav küsimus olnud. Inimesed, loomad-linnud ja kõik teised elusorganismid on vähemal või rohkemal määral intelligentsed. Isegi masin/arvuti/robot on ingelligentne mingil määral. Igaühe intelligentsus on aga väga erinev ja avaldub väga erinevates vormides. Inimeste intelligentsust näiteks on püütud igasugustesse gruppidesse ja kategooriatesse jagada. Näiteks Howard Gardner oma 9 […]
-
Herzbergi motivatsiooniteooria ja pettumine minu armastuse püsimise käsitluses
Armastamine ja vastuarmastuse otsimine on üks tähtsamatest vajadustest paljude noorte ja täiskasvanute eludes. Samamoodi on see aga ka üks keerulisemaid vajadusi mida üle paljude aastate stabiilselt sama inimese või samade inimestega hästitoimivana hoida. Tõenäoliselt ilmneb armastuse järkjärguline kadumine rohkem just kaaslastevahelise armastuse puhul aga on ilmselt võimalik ka vanema-lapse vahelise armastuse puhul. Vähemasti ma olen seda ka […]
-
Armastuse matemaatika
Hannah Fry toob siin videos kolm väga põnevat seost kuidas matemaatikat armastuses ära kasutada või kuidas matemaatika abil armastust paremini mõista:) 1) Kaaslase leidmiseks on su populaarsusele kasuks kui sinu meeldivus ei jagune skaalal normaaljaotusena vaid bi-modaalselt. Teisisõnu – oled populaarseim potentsiaalsete kaaslaste hulgas kui leidub inimesi kellele sa meeldid ja leidub inimesi kellele sa […]
-
Leadership ja selle koostisosad
Jälle kord pean jagama Simon Sinek’i videot. Sedakorda siis väga põhjalik ja minu jaoks süstemaatiliselt esitatud leadershipi ja ajukeemia seoste seletamine. Räägib: Endorfiinidest – valu varjamiseks Dopamiinist – eesmärkide saavutamiseks Serotoniinist – uhkuse, staatuse, kuuluvuse tunne. Annab enesekindlust. Oksütotsiinist – Armastus, turvatunne, hoolitsus teiste eest, läheduse ja ühtekuuluvuse tunne. Inhibeerib dopamiini! Kortisoolist – stressihormoon. Paneb […]
-
Lubage mul olla mina ise
Lubage mul olla mina ise. Mees. Selline kes mõtleb ja tunneb, usub ennast ja usaldab. Korraks lubage mul olla mina ise. Ärge õpetage, meelitage, veenge, petke, mõjutage, tõde kuulutage. Laske ma ise näen milline maailm on. Lubage ma olen hea abikaasa. Mitte seaduse või perekonna pärast. Lihtsalt, sest meie on parem kui sina ja mina ja […]
-
Social Progress Index ja Life Satisfaction
Järjest enam liiguvad asjad maailmas sinna suunda, et ometigi hakatakse vähem tähtsustama mõttetut GDP põhist riikide võrdlemist igapäevaelu kontekstis. Michael Green tutvustab siin TED-i videos Social Progress Index-it (Sotsiaalse Progress Indeks). See peaks hõlmama endas kõiki tähtsamaid alustalasid selleks, et mingis ühiskonnas oleks selle liikmetel hea olla. Interaktiivseid graafikuid ja raporteid endid saab uurida http://www.socialprogressimperative.org/ lehelt. Eesti […]
-
Alain de Botton – pehmem lähenemine edufilosoofiale
Alain De Botton on üks mu lemmikutest uuema aja filosoofidest. Ta on väga vaheda mõtlemisega, positivistlik ja realistlik üheskoos. Kõigutab alati paati kuid tuletab meelde sealjuures tema enda inimlikkust. Siin üks tema stiilinäide edukuse filosoofia teemadel:
-
Stephen Fry selgitab humanismi 4 animeeritud video abil
Ainus mida jääb üle küsida on see, et kuidas me teame kas neid videosid uskuda… see aga ongi ilus, et igaüks võib uskuda mida iganes ise soovib:)
-
Elu kui kogemus ja kuidas seda võtma peaks
Mõnus lühilõik Terence McKenna’lt teemal kui laialt võiks elu kogeda ja kuidas seda teha võiks. Olen nõus, et mida laiem on mõttemaailm ja mida enam püüda ise asju kogeda seda “kvaliteetsem” kogemus sellest välja kasvab. Seda on lihtne mõista kui võtta mõni näide: kuulan kuidas teine inimene räägib ja seletab ja näitab piltidelt seda kuidas […]
-
Teadvus kui fundamentaalne omadus
Giulio Tononi on üks neist meestest, kes on minu jaoks meeldivalt sõnastanud teadvuse olemuse teooria. Selle teooria mudeli aksioomid, postulaadid ja mehhanismid on IIT 3.0 versioonis lahti kirjutatud siin: http://www.ploscompbiol.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pcbi.1003588. Muidugi on teoorial omad probleemid ja neist on samuti kirjutatud, aga hetkel on see mulle sümpaatne ja kuni ei tule täiesti välistavaid/ümerlükkavaid tõendeid “olen seda […]
-
Ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimine – magistriõppe II õppeaasta
Mõni päev tagasi sai õppeainete osas läbi ka minu magistriõpingute II õppeaasta. Õigupoolest oli ta peaaegu läbi juba eelmisel aastal aga paar ainet jäid tegemata eelmisel aastal. Nüüd on läbitud järgnevad ained: Võtmetehnoloogiad tänapäeval Tehnoloogia ülekanne, Tehnoloogiline ekspertiis Teadustöö metodoloogia Intellektuaalse omandiõiguse raamistik, litsentseerimine, kaubamärgi ja toodete kaitse Äristrateegiad. Äriplaneerimine, toote ja teenuse planeerimine ning […]
-
Loogika 10 käsku
Kohe peale seda kui Siim oli välja toonud tõsise puudujäägi vallavolikogu poolt esitletud arengukavas, vastas keegi volikogust talle küsimusega – kas me peaks tõesti võtma tõsiselt inimest, kes pole abielus, kes on istunud vangis ja lisaks lõhnab väheke kummaliselt. Kas pole tuttav situatsioon? Kummaline kui viletsad ja vigu täis meie argumenteerimised tihti on. Mind igal […]
-
Vaidlemine ja argumenteerimine ning õppimine läbi selle
Daniel H. Cohen räägib siin videos väga lahedasti täpselt sellest mida mina ka väga hindan – õppimine läbi vaidluste. Mida võidab vaidluse “kaotaja”? Kes mida kaotab või võidab?
-
Säravad silmad – Benjamin Zander
Suurepärane ja inspireeriv video Benjamin Zanderilt. Inimestel silmade särama saamiseks tuleb neile kõigepealt anda hindeks “A” ja seejärel inspireerida neid tegema kõike selleks, et seda “A”-d väärida. Selle mõtte peale meenub mulle üks mõne aasta tagune juhtum Tartus “Suudlevad Tudengid” toidukohas. Olime läinud paari tuttavaga ühelt koolituselt sinna sööma ja väikest napsu võtma kui saabus […]
-
Ökoloogiline jalajälg
2007 aastal kasutasid inimesed 1,5 korda rohkem ressursse kui maakera neid pakub. Sisuliselt tähendab, et keskmiselt on meil vaja 1,5 maakera, et praeguste harjumuste ja käitumisega edasi elada pikaajaliselt. Isegi kõige tagasihoidlikumad UN ennustused näitavad, et aastaks 2030 oleks meil vaja kahte maakera, et planeet jõuaks süsinik dioksiidi jäätmeid absorbeerida selles tempos millega me neid […]
-
Vabatahtlik tegevus ja noortega tegelemine
Ühe minu enda mõtteavalduse tulemusena pakuti mulle selle aasta alguses võimalust proovida vabatahtlikku tegevust ja tegeleda ühe väikese seltskonna noormeestega. Tegelemine seisnes selles, et tutvustasin neile Lego NXT komplektide abil robootikat. Tänaseks on see projekt ning seeria Kambja noortekas käimisi läbi ja esimene kogemus käes. Mõtlesin iseendale väikese kokkuvõtte ja peegelduse teha. Milles Lego NXT […]
-
Enda brändi loomine
Vanasti (loe: enne internetti) oli enda brändi loomine suhteliselt kallis ja keerukas. Selleks tuli esineda teles või raadios, teha kõvasti sporti või poliitkarjääri, teha head muusikat või saada muul moel kuulsaks. Praegusel ajal on kõik lihtsam. Tõsiselt palju kasutatakse otsustusprotsessides ja erineva info uurimises internetti ja näiteks Google otsimootorit. Selleks aga, et enda brändi ja […]