janar.ee

  • Filosoofia
  • Mina
    • CV
    • Millesse ma usun
  • Õppimine
  • Raudvara järglastele
    • Huvitavad inimesed

Janar Eit

  • Sõda

    Sõda

    Aasta on 2022. Euroopa. Käib sõda. Sõda on käinud juba mõnda aega. Vähemalt niikaua kuni mina mäletan. Mitte ainult sõda vaid sõjad. Mitmetes riikides, mitmetel mandritel. Mitmetel tasanditel ja mitmetel viisidel. Sõda inimeste vahel. Sõda patogeenidega. Sõda inflatsiooniga, kaubandussõda, hinnasõda. Sõda terrorismi vastu ja sõda kuritegevusega. Sõda narkootikumide vastu ja poolt. Võitlus kliimamuutuse poolt ja […]

    juuni 2, 2022
  • Teadmiste jada – tähestikust kuni geneetilistel algoritmidel põhineva tootmissimulatsioonini

    Teadmiste jada – tähestikust kuni geneetilistel algoritmidel põhineva tootmissimulatsioonini

    Umbes kusagil 25ndast eluaastast, hakkasin mõtlema tõsisemaid mõtteid. Tõsisemaid selles mõttes, et neid mõtteid polnud enam tutvusringkonnas kellegiga põrgatada. Argielu, igapäeva tegemised ja mõtted ning meelelahutus hõivavad suure hulga inimeste enamuse ärkvel oldud ajast. Mulle vähemsti tundub nii. Umbes sellest ajast olen mõelnud aegajalt ka selle peale, et kui huvitav on jälgida tarkuse kogunemist. Tarkuse […]

    veebruar 25, 2017
  • Intelligentsuse valem

    Intelligentsuse valem

    Intelligentsus ja selle määratlemine on minu jaoks väga huvitav küsimus olnud. Inimesed, loomad-linnud ja kõik teised elusorganismid on vähemal või rohkemal määral intelligentsed. Isegi masin/arvuti/robot on ingelligentne mingil määral. Igaühe intelligentsus on aga väga erinev ja avaldub väga erinevates vormides. Inimeste intelligentsust näiteks on püütud igasugustesse gruppidesse ja kategooriatesse jagada.  Näiteks Howard Gardner oma 9 […]

    oktoober 28, 2016
  • Herzbergi motivatsiooniteooria ja pettumine minu armastuse püsimise käsitluses

    Herzbergi motivatsiooniteooria ja pettumine minu armastuse püsimise käsitluses

    Armastamine ja vastuarmastuse otsimine on üks tähtsamatest vajadustest paljude noorte ja täiskasvanute eludes. Samamoodi on see aga ka üks keerulisemaid vajadusi mida üle paljude aastate stabiilselt sama inimese või samade inimestega hästitoimivana hoida. Tõenäoliselt ilmneb armastuse järkjärguline kadumine rohkem just kaaslastevahelise armastuse puhul aga on ilmselt võimalik ka vanema-lapse vahelise armastuse puhul. Vähemasti ma olen seda ka […]

    juuli 21, 2016
  • Armastuse matemaatika

    Armastuse matemaatika

    Hannah Fry toob siin videos kolm väga põnevat seost kuidas matemaatikat armastuses ära kasutada või kuidas matemaatika abil armastust paremini mõista:) 1) Kaaslase leidmiseks on su populaarsusele kasuks kui sinu meeldivus ei jagune skaalal normaaljaotusena vaid bi-modaalselt. Teisisõnu – oled populaarseim potentsiaalsete kaaslaste hulgas kui leidub inimesi kellele sa meeldid ja leidub inimesi kellele sa […]

    veebruar 16, 2015
  • Leadership ja selle koostisosad

    Leadership ja selle koostisosad

    Jälle kord pean jagama Simon Sinek’i videot. Sedakorda siis väga põhjalik ja minu jaoks süstemaatiliselt esitatud leadershipi ja ajukeemia seoste seletamine. Räägib: Endorfiinidest – valu varjamiseks Dopamiinist – eesmärkide saavutamiseks Serotoniinist – uhkuse, staatuse, kuuluvuse tunne. Annab enesekindlust. Oksütotsiinist – Armastus, turvatunne, hoolitsus teiste eest, läheduse ja ühtekuuluvuse tunne. Inhibeerib dopamiini! Kortisoolist – stressihormoon. Paneb […]

    jaanuar 6, 2015
  • Lubage mul olla mina ise

    Lubage mul olla mina ise

    Lubage mul olla mina ise. Mees. Selline kes mõtleb ja tunneb, usub ennast ja usaldab.   Korraks lubage mul olla mina ise. Ärge õpetage, meelitage, veenge, petke, mõjutage, tõde kuulutage. Laske ma ise näen milline maailm on.   Lubage ma olen hea abikaasa. Mitte seaduse või perekonna pärast. Lihtsalt, sest meie on parem kui sina ja mina ja […]

    november 25, 2014
  • Social Progress Index ja Life Satisfaction

    Social Progress Index ja Life Satisfaction

    Järjest enam liiguvad asjad maailmas sinna suunda, et ometigi hakatakse vähem tähtsustama mõttetut GDP põhist riikide võrdlemist igapäevaelu kontekstis. Michael Green tutvustab siin TED-i videos Social Progress Index-it (Sotsiaalse Progress Indeks). See peaks hõlmama endas kõiki tähtsamaid alustalasid selleks, et mingis ühiskonnas oleks selle liikmetel hea olla. Interaktiivseid graafikuid ja raporteid endid saab uurida http://www.socialprogressimperative.org/ lehelt. Eesti […]

    november 12, 2014
  • Alain de Botton – pehmem lähenemine edufilosoofiale

    Alain De Botton on üks mu lemmikutest uuema aja filosoofidest. Ta on väga vaheda mõtlemisega, positivistlik ja realistlik üheskoos. Kõigutab alati paati kuid tuletab meelde sealjuures tema enda inimlikkust. Siin üks tema stiilinäide edukuse filosoofia teemadel:  

    november 5, 2014
  • Stephen Fry selgitab humanismi 4 animeeritud video abil

    Ainus mida jääb üle küsida on see, et kuidas me teame kas neid videosid uskuda… see aga ongi ilus, et igaüks võib uskuda mida iganes ise soovib:)        

    oktoober 8, 2014
  • Elu kui kogemus ja kuidas seda võtma peaks

    Mõnus lühilõik Terence McKenna’lt teemal kui laialt võiks elu kogeda ja kuidas seda teha võiks. Olen nõus, et mida laiem on mõttemaailm ja mida enam püüda ise asju kogeda seda “kvaliteetsem” kogemus sellest välja kasvab. Seda on lihtne mõista kui võtta mõni näide: kuulan kuidas teine inimene räägib ja seletab ja näitab piltidelt seda kuidas […]

    september 5, 2014
  • Teadvus kui fundamentaalne omadus

    Teadvus kui fundamentaalne omadus

    Giulio Tononi on üks neist meestest, kes on minu jaoks meeldivalt sõnastanud teadvuse olemuse teooria. Selle teooria mudeli aksioomid, postulaadid ja mehhanismid on IIT 3.0 versioonis lahti kirjutatud siin:  http://www.ploscompbiol.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pcbi.1003588. Muidugi on teoorial omad probleemid ja neist on samuti kirjutatud, aga hetkel on see mulle sümpaatne ja kuni ei tule täiesti välistavaid/ümerlükkavaid tõendeid “olen seda […]

    august 22, 2014
  • Ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimine – magistriõppe II õppeaasta

    Mõni päev tagasi sai õppeainete osas läbi ka minu magistriõpingute II õppeaasta. Õigupoolest oli ta peaaegu läbi juba eelmisel aastal aga paar ainet jäid tegemata eelmisel aastal. Nüüd on läbitud järgnevad ained: Võtmetehnoloogiad tänapäeval Tehnoloogia ülekanne, Tehnoloogiline ekspertiis Teadustöö metodoloogia Intellektuaalse omandiõiguse raamistik, litsentseerimine, kaubamärgi ja toodete kaitse Äristrateegiad. Äriplaneerimine, toote ja teenuse planeerimine ning […]

    veebruar 14, 2014
  • Loogika 10 käsku

    Kohe peale seda kui Siim oli välja toonud tõsise puudujäägi vallavolikogu poolt esitletud arengukavas, vastas keegi volikogust talle küsimusega – kas me peaks tõesti võtma tõsiselt inimest, kes pole abielus, kes on istunud vangis ja lisaks lõhnab väheke kummaliselt. Kas pole tuttav situatsioon? Kummaline kui viletsad ja vigu täis meie argumenteerimised tihti on. Mind igal […]

    detsember 10, 2013
  • Vaidlemine ja argumenteerimine ning õppimine läbi selle

    Daniel H. Cohen räägib siin videos väga lahedasti täpselt sellest mida mina ka väga hindan – õppimine läbi vaidluste. Mida võidab vaidluse “kaotaja”? Kes mida kaotab või võidab?

    august 7, 2013
  • Säravad silmad – Benjamin Zander

    Suurepärane ja inspireeriv video Benjamin Zanderilt. Inimestel silmade särama saamiseks tuleb neile kõigepealt anda hindeks “A” ja seejärel inspireerida neid tegema kõike selleks, et seda “A”-d väärida. Selle mõtte peale meenub mulle üks mõne aasta tagune juhtum Tartus “Suudlevad Tudengid” toidukohas. Olime läinud paari tuttavaga ühelt koolituselt sinna sööma ja väikest napsu võtma kui saabus […]

    juuni 27, 2013
  • Ökoloogiline jalajälg

    2007 aastal kasutasid inimesed 1,5 korda rohkem ressursse kui maakera neid pakub. Sisuliselt tähendab, et keskmiselt on meil vaja 1,5 maakera, et praeguste harjumuste ja käitumisega edasi elada pikaajaliselt. Isegi kõige tagasihoidlikumad UN ennustused näitavad, et aastaks 2030 oleks meil vaja kahte maakera, et planeet jõuaks süsinik dioksiidi jäätmeid absorbeerida selles tempos millega me neid […]

    juuni 12, 2013
  • Vabatahtlik tegevus ja noortega tegelemine

    Ühe minu enda mõtteavalduse tulemusena pakuti mulle selle aasta alguses võimalust proovida vabatahtlikku tegevust ja tegeleda ühe väikese seltskonna noormeestega. Tegelemine seisnes selles, et tutvustasin neile Lego NXT komplektide abil robootikat. Tänaseks on see projekt ning seeria Kambja noortekas käimisi läbi ja esimene kogemus käes. Mõtlesin iseendale väikese kokkuvõtte ja peegelduse teha. Milles Lego NXT […]

    juuni 12, 2013
1 2 3
Järgmine leht→

janar.ee

Proudly powered by WordPress