Mõtted

  • Intelligentsuse valem

    Intelligentsus ja selle määratlemine on minu jaoks väga huvitav küsimus olnud. Inimesed, loomad-linnud ja kõik teised elusorganismid on vähemal või rohkemal määral intelligentsed. Isegi masin/arvuti/robot on ingelligentne mingil määral. Igaühe intelligentsus on aga väga erinev ja avaldub väga erinevates vormides. Inimeste intelligentsust näiteks on püütud igasugustesse gruppidesse ja kategooriatesse jagada.  Näiteks Howard Gardner oma 9 […]

    Read More
  • Herzbergi motivatsiooniteooria ja pettumine minu armastuse püsimise käsitluses

    Armastamine ja vastuarmastuse otsimine on üks tähtsamatest vajadustest paljude noorte ja täiskasvanute eludes. Samamoodi on see aga ka üks keerulisemaid vajadusi mida üle paljude aastate stabiilselt sama inimese või samade inimestega hästitoimivana hoida. Tõenäoliselt ilmneb armastuse järkjärguline kadumine rohkem just kaaslastevahelise armastuse puhul aga on ilmselt võimalik ka vanema-lapse vahelise armastuse puhul. Vähemasti ma olen seda ka […]

    Read More
  • Leadership ja selle koostisosad

    Jälle kord pean jagama Simon Sinek’i videot. Sedakorda siis väga põhjalik ja minu jaoks süstemaatiliselt esitatud leadershipi ja ajukeemia seoste seletamine. Räägib: Endorfiinidest – valu varjamiseks Dopamiinist – eesmärkide saavutamiseks Serotoniinist – uhkuse, staatuse, kuuluvuse tunne. Annab enesekindlust. Oksütotsiinist – Armastus, turvatunne, hoolitsus teiste eest, läheduse ja ühtekuuluvuse tunne. Inhibeerib dopamiini! Kortisoolist – stressihormoon. Paneb […]

    Read More
  • Lubage mul olla mina ise

    Lubage mul olla mina ise. Mees. Selline kes mõtleb ja tunneb, usub ennast ja usaldab.   Korraks lubage mul olla mina ise. Ärge õpetage, meelitage, veenge, petke, mõjutage, tõde kuulutage. Laske ma ise näen milline maailm on.   Lubage ma olen hea abikaasa. Mitte seaduse või perekonna pärast. Lihtsalt, sest meie on parem kui sina ja mina ja […]

    Read More
  • Stephen Fry selgitab humanismi 4 animeeritud video abil

    Ainus mida jääb üle küsida on see, et kuidas me teame kas neid videosid uskuda… see aga ongi ilus, et igaüks võib uskuda mida iganes ise soovib:)        

    Read More
  • Elu kui kogemus ja kuidas seda võtma peaks

    Mõnus lühilõik Terence McKenna’lt teemal kui laialt võiks elu kogeda ja kuidas seda teha võiks. Olen nõus, et mida laiem on mõttemaailm ja mida enam püüda ise asju kogeda seda “kvaliteetsem” kogemus sellest välja kasvab. Seda on lihtne mõista kui võtta mõni näide: kuulan kuidas teine inimene räägib ja seletab ja näitab piltidelt seda kuidas […]

    Read More
  • Teadvus kui fundamentaalne omadus

    Giulio Tononi on üks neist meestest, kes on minu jaoks meeldivalt sõnastanud teadvuse olemuse teooria. Selle teooria mudeli aksioomid, postulaadid ja mehhanismid on IIT 3.0 versioonis lahti kirjutatud siin:  http://www.ploscompbiol.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pcbi.1003588. Muidugi on teoorial omad probleemid ja neist on samuti kirjutatud, aga hetkel on see mulle sümpaatne ja kuni ei tule täiesti välistavaid/ümerlükkavaid tõendeid “olen seda […]

    Read More
  • Loogika 10 käsku

    Kohe peale seda kui Siim oli välja toonud tõsise puudujäägi vallavolikogu poolt esitletud arengukavas, vastas keegi volikogust talle küsimusega – kas me peaks tõesti võtma tõsiselt inimest, kes pole abielus, kes on istunud vangis ja lisaks lõhnab väheke kummaliselt. Kas pole tuttav situatsioon? Kummaline kui viletsad ja vigu täis meie argumenteerimised tihti on. Mind igal […]

    Read More
  • Säravad silmad – Benjamin Zander

    Suurepärane ja inspireeriv video Benjamin Zanderilt. Inimestel silmade särama saamiseks tuleb neile kõigepealt anda hindeks “A” ja seejärel inspireerida neid tegema kõike selleks, et seda “A”-d väärida. Selle mõtte peale meenub mulle üks mõne aasta tagune juhtum Tartus “Suudlevad Tudengid” toidukohas. Olime läinud paari tuttavaga ühelt koolituselt sinna sööma ja väikest napsu võtma kui saabus […]

    Read More
  • Ökoloogiline jalajälg

    2007 aastal kasutasid inimesed 1,5 korda rohkem ressursse kui maakera neid pakub. Sisuliselt tähendab, et keskmiselt on meil vaja 1,5 maakera, et praeguste harjumuste ja käitumisega edasi elada pikaajaliselt. Isegi kõige tagasihoidlikumad UN ennustused näitavad, et aastaks 2030 oleks meil vaja kahte maakera, et planeet jõuaks süsinik dioksiidi jäätmeid absorbeerida selles tempos millega me neid […]

    Read More