Kohe peale seda kui Siim oli välja toonud tõsise puudujäägi vallavolikogu poolt esitletud arengukavas, vastas keegi volikogust talle küsimusega – kas me peaks tõesti võtma tõsiselt inimest, kes pole abielus, kes on istunud vangis ja lisaks lõhnab väheke kummaliselt.

Kas pole tuttav situatsioon?

Kummaline kui viletsad ja vigu täis meie argumenteerimised tihti on. Mind igal juhul on aastaid köitnud erinevad mõtlemise- ja loogikavead. Proovin aegajalt neid üle vaadata ja ennast läbi nende analüüsida.

Kui palju ma ise neid vigaseid lähenemisi kasutan? Kas ma panen tähele ja juhin sellele tähelepanu kui keegi teine neid kasutab?

Sellele mõeldes vaatasin, et ega eesti keelsena neist teemadest väga palju juttu ei olegi. Proovisin 10 sellist loogikaviga eesti keelde tõlkida. Lingilt postituse lõpus saab vaadata kõiki 24 loogikaviga inglisekeelsena.

 

1. Sina ei pea ründama inimest vaid tema toodud argumente (Ad hominem)

2. Sina ei pea valesti tõlgendama ega liialdama teise argumente, et neid oleks lihtsam rünnata. (Straw man fallacy)

3. Sina ei pea kasutama väikeseid hulki, et iseloomustada suurt. (Hasty generalization)

4. Sina ei pea oma argumentide tõestamiseks kasutama argumenti ennast. (Begging the question)

5. Sina ei pea eeldama, et kuna “see” juhtus enne “toda”, siis “see” oligi “tolle” põhjuseks või kuna “too” juhtus peale “seda”, siis “see” põhjustas “tolle”. (Post Hoc/False cause)

6. Sina ei pea vähendama argumenteerimises kõiki võimalusi kahele võimalusele. (False dichotomy)

7. Sina ei pea uskuma, et kuna me ei oska tõestada, et miski on väär, siis on ta tõsi. (Ad ignorantum)

8. Sina ei pea panema väite tõestamise kohustust sellele, kes selle tõesuse kohta küsimuse esitas. (Burden of proof reversal)

9. Sina ei pea eeldama, et “see” järgneb “tollele” kui nende vahel pole mingit loogilist seost. (Non sequitur)

10. Sina ei pea eeldama, et kui argument või väide on populaarne, siis on ta tõsi. (Bandwagon fallacy)

 

Allikas: https://yourlogicalfallacyis.com/